Kreeka halvad ja väga halvad valikud

Kreeka saatus euroalas ripub juuksekarva otsas ning kaugel ei pruugi enam olla ka võlakriisis vaevleva riigi maksejõuetus. Kreeditorid ootavad laenumakseid ja reforme, Kreeka seevastu ei taha nõutavaid reforme ellu viia ning seetõttu on edasised rahakanalid talle suletud. Kreeka pimesikumäng rahvusvaheliste laenuandjatega on riigi üha raskemasse olukorda surunud ning nüüd seisab Kreeka silmitsi kaosega, mille tagajärgi ei oska veel keegi ette näha.

Turgudele mõjus Kreeka otsus korraldada referendum kui külm dušš. Euroopa suuremad börsid avanesid esmaspäeval rohkem kui 3 protsenti miinuses ning euro reageeris dollari suhtes üle pooleteise-protsendilise langusega.

Ka täna kauplesid Euroopa börsid miinuses, kuid võrreldes esmaspäevaga oli langus mõnevõrra väiksem. Kreeka ise jättis enda börsi selleks nädalaks kinni. Vastasel juhul poleks seal avanenud pilt just kõige meeldivam olnud, kuna New Yorgi börsil kauplev Kreeka ETF (Global X FTSE Greece 20) kukkus esmaspäeval turu avanedes üle 17 protsendi. Ebakindlust on palju ja kõige selle juures tekib küsimus, mis saab edasi aktsiaturgudest ja kuidas peaks investor käituma.

Stsenaariumeid mitu

Citigroup pakub välja, et lähiajal nähtavus turgudel hägustub ning on oodata olulist volatiilsuse tõusu. Samas võivad börside langused tähendada panga teatel investoritele ostuvõimalust, kuna nakkusoht Kreekast ei ole eriti suur. Lähiajal ootab pank rallit Saksa võlakirjade hindadele.

Jaapani investeerimispank Daiwa prognoosib samuti lähiajal volatiilsuse kasvu ning tõenäoliselt saavad sellest kasu Saksa võlakirjade hinnad. Langust prognoositakse perifeeriabörsidele ja võlakirjade hindadele.

Investeerimisfirma Jefferies teatas, et Euroopa börsid ei seisa silmitsi mitte majanduse või Kreeka riskidega, vaid aktsiaturud on lühikese ajaga väga kiire tõusu teinud ning nüüd lastakse neist õhku välja.

Mille üle hääletatakse referendumil?

Kreeka rahvalt küsitakse, kas nad on nõus Eurogrupi 25. juunil välja pakutud abipaketi tingimustega, mille raames tahetakse tõsta pensioniiga, käibemaksu ning ettevõtete tulumaksu. Mõnede analüütikute sõnul võib see tähendada ka euroalasse jäämise referendumit, ja seda on öelnud ka Kreeka endine peaminister Antonis Samaras.

Eurasia Groupi analüütik Mujtaba Rahman ütles Bloombergile, et referendumi toimumine on kahtlane, arvestades Kreeka rahalisi, logistilisi ja õiguslikke muresid.

Mida tähendaks referendumil „ei“?

Kui referendumil peaks tulema ei vastus, usub Daiwa, et Kreeka pangad jääksid suletuks veel pikemaks ajaks. See kahjustaks niigi nõrka Kreeka majandust rohkemgi ning edasi lükkuksid palkade ja pensionide maksmised. Kreeka liiguks siis üha rohkem selles suunas, et võtta kasutusele paralleelne valuuta. Isegi kui referendumilt peaks „ei“ tulema, ei pruugi kreeditorid enda tingimusi muuta. Samas usub JPMorgan, et 5. juulil toimuval referendumil tuleb siiski „jah“ vastus.

Kuid ka „jah“ sõna ei tähendaks Kreekale praeguste pingete leevenemist, vaid võib kaasa tuua poliitilise ebakindluse ja uued valimised 30 päeva jooksul. Bank of America Merrill Lynchi analüütikud usuvad, et selle aja jooksul ei suuda riik tasuda laenumakseid Euroopa Keskpangale.

Isegi kui uued valimised võidab eurot pooldav partei, arvab Daiwa, et Kreeka probleemidele ei pruugi kiiret lahendust olla, kuna uue programmi heakskiitmine võib takerduda parlamendis.

Mida oodata keskpankadelt?

Loogiline on, et kui finantsturgudel ebakindlus kasvab, sekkuvad ka keskpangad. Kuid ka siin on mitu erinevat stsenaariumi.

Šveitsi pank UBS hoiatas, et euroalast väljaspool olevad keskpangad võivad hakata tõrjuma Kreeka ebakindlust ning eurost tingitud volatiilsust. Üheks selliseks meetmeks võib olla näiteks intressimäärade tõstmine või langetamine.

BNY Mellon teatas, et hoiab silma peal Taani ja Šveitsi keskpankadel, kuna ebakindluse tõttu võib üha rohkem investoreid osta just Taani krooni ja Šveitsi franki ning pageda nende riikide börsidele. Tähtis küsimus on see, kas nende riikide keskpangad lubavad enda valuutadel kallineda.

Esmaspäeval selgus, et Šveitsi keskpank sekkus frangi stabiliseerimiseks valuutaturule pühapäeva öösel. Kreeka võimalik lahkumine eurotsoonist pani investoreid Šveitsi valuutat ostma. Šveitsi keskpanga juht Thomas Jordan ütles, et frangi liikumist jälgitakse tähelepanelikult ning praegune olukord on väga keeruline. Viimati sekkus Šveitsi keskpank valuutaturule jaanuaris, kui teatas, et loobub euro-frangi kursi kunstlikust hoidmisest tasemel 1,20.

Reuters teatas, et Jaapani keskpank on hädaolukorras valmis börsile pakkuma likviidsust, kui Kreeka kriis peaks endaga maailma börsid viima langustrendi. Šveitsi pank UBS on veendunud, et Euroopa Keskpank (EKP) sekkub, kui Kreeka kriis peaks oluliselt mõjutama hakkama ka teisi perifeeriariike. JPMorgani arvates võib EKP astuda mitmeid erinevaid samme. Kuigi Draghi sõnadest peaks piisama, võib keskpank alustada ka erinevate tugiostudega.

Puutumata ei jäänud ka Tallinna börs.

Sarnaselt enamus börsidega maailmas, reageeris ka Tallinna börs esmaspäeval langusega. OMX Tallinn sulgus esmaspäeval ligi 2 protsenti madalamal, täna lõunapaiku kauples börsiindeks ligi pool protsenti üleval. LHV analüütik ütles Äripäevale antud kommentaaris, et Balti börsidel likvideeriti positsioone Kreeka hirmude tõttu.